TAM-0103
Преподаватель холистического тренинга на Институте Холистики с 2020 года
Выпускной 2022 год Холистического института.
Академическое образование:
Täiendav haridus:
В период обучения на тренинге в 2018 году я открыла свой салон, направленный на симбиоз внутренней и внешней красоты, и стала активно работать с клиентами (контактное Рэйки, обучение Рэйки, диагностика с помощью ТАРО, как один из возможных инструментов).
2015. aasta suvel kolisin Eestisse, Tallinnasse ja minu kolimisele aitas kaasa sügav sisemine kriis. Vaatamata näilisele välisele heaolule valitses täielik sisemine rahulolematus. Tekkis tunne, et jään perroonile ja mööda lendas mu elu rong, mida ma enam ei kontrollinud. Saabus punkt, kust enam tagasi ei pöördu, kui tuttav ja mugav elukvaliteet ei pakkunud rahulolu ning tugevdas üha enam lõhe tunnet manifesti ja sisemise enesetunde vahel. Ainus, mis tuli, oli arusaam, et see ei saa enam jätkuda. Tallinna kolides sattusin ebaharilikesse tingimustesse, kõik oli uus, kõik oli teistmoodi ja mõnda aega sisemise madalseis taandus, kuid sain aru, et see on ajutine, kuni keskendun uude kohta sisseelamisele, igapäevaelu ja elurütmi taastamisele.
Sellel perioodil 2016. aastal läbisin Reiki koolituse ja “juhuslikult” (kõik juhus ei ole juhuslikult) grupis sain teada Holistika Instituudist. Sellest sai minu jaoks uus vektor, nägin, mis suunas liikuma hakata. Ja algas hämmastav, keeruline teekond sisemise universumi sügavustesse, kohtudes ja tundma õppimas iseennast, oma hirmude ja varjude, projektsioonide ja kõigi “mina” ilmingutega. Minu tähelepanu väljastpoolt liikus sissepoole ja mu elutunne hakkas muutuma. Alanud on sügavad sisemised protsessid ja transformatsioonid, milles kõige olulisem on jääda iseenda vastu ausaks. Lapsepõlvest nii tuttav ja edukalt unustatud elumaitse hakkas tagasi tulema, värvid ümberringi muutusid heledamaks, tekkisid uued varjundid ja kõik ümberringi hakkas muutuma.
Tekkis tunne, et inimesed on muutunud, sündmused hakkasid arenema teisiti, justkui oleks tekkinud mingi positiivsuse tsentrifugaaljõud, mis hakkas meelitama hajutatud fragmentaarseid õnnepilte ja helgeid emotsioone ühele lõuendile. Kõik on muutunud kergemaks ja lihtsamaks. Mitte niivõrd ei muutunud mind ümbritsevad inimesed, kuigi lähedased inimesed lahkusid mu ringist ja tulid minu fookusesse ennekõike need, kellega olime samal lainepikkusel, samal sagedusel, samal vibratsioonitasandil. Tähelepanu muutus väljastpoolt sissepoole. Varem esitasin väljapoole keskendudes küsimuse: „Miks inimene seda tegi? Miks mind niimoodi karistatakse?” Olles muutnud tähelepanu vektorit, hakkasin enda sügavamaks mõistmiseks esitama küsimusi: „Miks ma reageerin niimoodi teise inimese tegevusele? Mida ta mulle peegeldab? Mis hirm selle taga on? Miks ma seda õppetundi vajan? Ja pilt minu enda reaalsusest muutus, sest sa ise valid, mis värvidega oma elu maalida ja milline reaalsus valida.
