TAM-0014
Lõpetas Holistika Instituudi 2019. a
Olen alates 2003. aastast töötanud inimestega – 17 aastat personalijuhtimise valdkonnas ja alates 2018. aasta algusest holistilise regressiooni valdkonnas. Olen saanud väärtusliku töökogemuse rahvusvahelise ettevõtte personalitiimis ning õpetliku kogemuse avalikust sektorist. Need kogemused aitasid mul mõista, et olen valmis panustama organisatsiooni, kus iga inimene on väärtuslik.
Olen sündinud 1972. aastal Viljandis, ent minu kooliaeg on möödunud Kuressaares. Päev peale keskkooli lõpuaktust 1991. aastal lahkusin kodulinnast ja asusin elama Pärnu. Selleks ajaks olin oma elutee sidunud ühe noormehega, kellega kooselu on kestnud üle 30 aasta. Olen emaks kahele imelisele, ent samas väga erinevale lapsele. Täna saan öelda, et oskan väärtustada seda, mida elu mulle on pakkunud, ent see pole alati nii olnud. Kooselu kaasaga on olnud pikk – oma tõusude ja mõõnadega.
Täna tean, et igas mõõnas on potentsiaal suureks muutuseks. Tean ka seda, et mõned mõõnad oma elus olen lasknud mööda nii, et pole neis sisalduvat potentsiaali enda kasvuks märganud kasutada. Mõned aastad peale teise lapse sündi, jõudis minu elus kätte hetk, kus tundsin suurt sisemist rahulolematust ning seda ei saanud enam eirata, alla suruda (varem oli see õnnestunud). Rahulolematus oli nii suur ja seda vaatamata sellele, et kõik, kellest – millest olin noorena unistanud, oli elus olemas. Jõudsin arusaamiseni, et oma elu saan muuta ainult mina ise. Hakkasin otsima võimalusi, kuidas iseendaga sõbraks saada – märgata oma tundeid, vajadusi (näiteks vajadust pühendada päevast tund-paar endale) ning mõista oma ning teiste inimeste käitumismustreid. Lugesin palju (see on minu suur kirg) ja osalesin mitmetel koolitustel, mis mind samm haaval edasi viisid. Sel teel on mulle oluliseks abivahendiks olnud hingamine – vabastav hingamine ja holotroopne hingamine. Igapäevane teadlik hingamine annab võimaluse muuta elu kergemaks, nauditavamaks ja ennast tervendada.
Ühel aprillikuu päeval, 2015. aastal avastasin enda jaoks Holistika Instituudi. Esimesest koolipäevast sai alguse teekond, millel olen julgenud vaadata, süsteemselt ja järjepidevalt, sügavale enda sisse. Tõsi, sel teel on olnud hetki, kus oleks tahtnud edasiminekust loobuda, sest oma uskumusi on raske muuta ja veel keerulisem on hakata uutmoodi käituma. Vaatamata sellele minu teekond jätkub, iga päev.
Need 5 aastat Holistika Instituudis on andnud mulle teadmised, oskused ja südamesoovi – olla terapeudina toeks inimestele, kes julgevad ja tahavad oma elu eest vastutada ja oma elu muuta – selliseks, mis just nende hingele rõõmu pakub.
Kui Sa soovid koos minuga teele asuda, avastada uusi võimalusi, siis võta julgelt ühendust!
Kui Sa oled minu terapeudi profiilil jõudnud juba siiamaani, siis jagan Sulle häid tsitaate raamatutest, mis on mul aidanud mõista ja lahendada mõningaid elus ikka ja jälle ettetulevaid olukordi. Loodan siiralt, et Sa saad siit kasvõi väikese infokillu, mis aitab Sul elus järgmise olulise sammu(kese) teha!
Stefanie Stahl „Päikese- ja varjulaps sinu sees“
„Rääkides lapsepõlvemõjudest, mis kujundavad koos geneetilise pärandiga väga tugevalt meie olemust ja enesehinnangut, kõneleme isiksuse osast, mida psühholoogias kirjeldatakse „sisemise lapsena“. Sisemine laps on nii-öelda kogum meie headest ja halbadest lapsepõlvekogemustest, mille oleme saanud vanemate ja teiste oluliste isikute kaudu. Enamikku neist kogemustest me teadlikult ei mäleta. Alateadvusesse on need aga kinnistunud. Seepärast võib öelda, et sisemine laps on meie alateadvuse oluline osa. Need on hirmud, mured ja puudused, mida oleme lapsest saadik kogenud. Ühtlasi kuuluvad sisemise lapse juurde ka kõik positiivsed lapsepõlvemõjud. Täiskasvanuna tekitavad meile raskusi aga eeskätt negatiivsed mõjud. Laps meie sees teeb kõik, et ei peaks lapsepõlves saadud solvanguid ja haavu enam kogema, ja püüdlema samas endiselt turvatunde ja tunnustuse poole, mida lapsena liiga vähe sai.“
Tiiu Bolzmann „Perekonna varjatud seadused“
„Peresüsteem on tervik – juba olnud ja oleva kooslus, kust ei saa välja jätta ei elavaid ega surnuid, ei sündinud ega sündimata jäänud liikmeid. Nii nagu looduses, ka siin kõik lihtsalt on: süsteem ja selle elemendid on pidevas liikumises, teineteist vastastikku mõjutamas. Kui kedagi või midagi eitame või mõnele sündmusele talle kuuluvat tähtsust ei anna, leiab see sellegipoolest väljundi meis ja meid ümbritsevas.“
Fritz Riemann, “Hirmu põhivormid“
“Hirm tuleb alati siis, kui oleme olukorras, millest me (veel) jagu ei saa. Igasugune areng, iga samm küpsuse poole seondub hirmuga, sest see viib meid uutesse, senitundmatutesse, seni ületamata seesmistesse või välistesse situatsioonidesse, mida me pole varem läbi elanud ja milles me end seni pole proovile pannud.“
„Iga uus, tundmatu olukord, iga esmakordselt tehtav või läbielatav asi kätkeb endas uudsusevõlu, seiklushimu ja riskirõõmu kõrval ka hirmu. Kõige hõlpsamini jõuab ta teadvusesse meie arengu eriti tähtsates punktides, seal, kus tuleb lahkuda vanadelt, sisse käidud radadelt, toime tulla uute ülesannetega, läbi teha muutusi.”
“Seega on olemas täiesti normaalsed, vanuse – ja arengukohased hirmud, mida terve inimene tunneb ja millest ta üle kasvab, nende hirmude ületamine on oluline tema edasiseks arenguks.”
